18 mai Taevariigi kodanikuna maailmas

Jutluse kirjakoht: Rm 8:9–11

“Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja Jumala vaim teie sees elab!” Nii kõneleb Paulus 1 Korintose kirjas, ja mis on Eestis eriti tuntuks saanud helilooja Rudolf Tobiase laulu kaudu, kuid täna Rooma kirja vahendsel ta tuletab meile meelde et tõepoolest, see on Jumala Vaim, mis meid igatüht elavaks muudab.

Ja kui tänase pühapäeva pealkirjaks on “Südame kõne Jumalaga”, siis küllap see nii ongi, et Vaimu väes kõneleb Jumal meie südamega ja meie südagi kõneleb Temaga, eks on meid loonud, kes on meile elu andnud!

Jumala Vaim on see, kes annab elu igaleühele, jah, tahaks öelda, et annab elu igaleühele, kes usub, kuid tegelikkuses on ju Jumala Vaim igasühes, kes elab, lihtsalt nendes, kes ei usu, kes ei tunnista oma usku, nendes on patu tõttu see vaimu ihu surnud, kõrvale lükatud. Kuid Jumala Vaim on meis igasühes, sõltumata sellest, kas me seda tunnistame, kas me seda usume, kas me seda soovime, sest Jumala Vaim on elu vaim, see on see, mis muudab meie maise ihu elavaks, ja kui Vaim meist lahkub saame me taas põrmuks. Meie maine ihu külvatakse ja kord meie vaimne ihu äratatakse üles, just nõndasamuti, kui Kristus on surnuist üles äratatud!

Paulus aga tuletab meile täna meelde seda, et tõepooelst peame meie uskuma ja tunnistama, elama tegelikkuseks selle, mida Jumala Vaim vägi meid meie südames juhatab, ehk siis teisisõnu, me peame armastama, sest see elu Vaim on ju ka armastuse vaim, mis aitabki meil inimestena elada nii, et me austame Jumalat ja armastame oma ligimesi, kui iseendid. Armastuse ja hoolimise vaim on see, mida aga isekus ja kurjus tihtilugu meis hävitada püüavad, püüavad seda meist eemale lükata ja meid sellest lahutada.

Kuid mitte miski ei saa olla meie vastu, kui Jumal on meiega, seepärast, kui tõepoolest elab Jumala vaim meie südames, suudame me vastu seista kõigele kurjale ja ahistusele, mida oma teel kohata võime!

Ja uskuge, tõepoolest Jumal kõneleb meie südames vahel väga selgelt ja konkreetselt, vahel leebemalt meid juhatades. Jah, need sõnad, mida kuuleme võivad meile tunduda ka täiesti võimatute ja ebaõigetena, kuid kui me kuulame Jumalat, siis hiljem võime mõista, et Tema juhatus oli ainu õige tee selleks, et meid hoida ennast hävitamast.

Jumal näeb ja teab palju enamat, kui meie oma piiratuses suudame näha, mõista või kogeda, Tema teab, kuhu me teel oleme, ja kui me ikka totaalselt vales suunas liigume, paneb ta meile käe ette ja ütleb: “oot-oot, mõtle kuhu sa tormad!”

Nii on, et liig sageli me langetame otsuseid oma elus tulenevalt mõtetest ja arvamustest, ja isegi eelarvamustest, ning sellest, mida küll teised arvavad, kuid tegelikkuses tihtilugu ongi teiste inimeste mõtted ja arvamused need, mis kihutavad iniemsi ennast hävitama ja rebivad meid tegelikult eemale Loojast, ja püüavad vakka alla suruda seda mida Jumal meis kõneleb.

Jumala Vaim elab meie igaühe sees, ja me oleme Tema vaimus üks! Ja kui Piiblis kõneldakse ka sellest, et tee teistele vaid seda, mida sa soovid, et sulle tehtaks, siis me inimestena oleme ikka äraütlemata rumalad, kui me käitume nii, et teeme haiget teistele ja iseendile. Aga ehk just see rumalus ongi märgiks sellest, et me ei ole tähele pannud seda, mida Jumal meie südames kõneleb, ja on märgiks meile, et peame meelt parandama, ja kuulatam, mida Jumalal meile ütelda on.

Jah, vahel võib olla ka nii, et siis, kui meie kuulatame, kuuleme vaid vaikust, kuid kui me suudame möllust ja lärmist, mis meid ümbritses eemalduda, veidi aega vaikuses olla, võime kuulda, kuidas järjest tugevamaks muutub meie südame hääl. See, kui Jumal meile midagi väga tugevalt ja konkreetselt ütleb on kindlasti harv juhus, ja siis me oleme omadega ikka päris puntras, sest Jumal ei tõsta üldiselt meie vastu häält, vaid jagab meile koguaeg vaikselt juhiseid ja suuniseid, et meid karidest eemal hoida. Liiga sageli ei oska meie vaid neid juhatusi tähele panna.

Ja Jumala vaim on see, mis annab meile elu! Kui me palves suudame kuulatada ja oskame näha neid märke, mille kaudu Jumal meile meie teel kõneleb, siis võime olla kindlad, et meie tee on täis rahu, rõõmu ja armastust.

Väga sageli seisame me ju tegelikult ristteel, kus tuleb meil otsustada, kas mina vasakule, minna otse või paremale, või kogunisti püürduda tagasi sinna, kuhu tulime, et saaks parandada mõne vea. Selleks, et parimaid otuseid teha on hea, kui me teame kus asub meie kaugem siht, ja just selel kaugema sihi juurde Jumal juhatab meid, kõneldes meiega südames.

Kui näitlikustada seda veel, siis seistes siin kiriku ukse ees, ja saades ülesande asuda teele näiteks Randvere poole, kuhu poole siis on mõistlik keerata? Kas vasemale või paremale?

On ju keeruline, kui me peame minema paika, mida me ei näe, või paika, kus me pole kunagi käinud, siis on meil vaja juhatust!

Ja elu olukorrad, need uued ja tundmatud, mida oma päevades kohtame on ju täpselt samasugused paigad, kuhu minekuks vajame juhiseid.

Jumala vaim, mis meie sees elab, annab meile just igasse päeva vajalikud juhised, et suunata meid sinna kuhu peame minema, ja kui mõnda aega on ka vaikus, siis küllap me olme õigel teel, lihtalt on sirgem teelõik ja siht on õige.

Kui me oskame kuulatada ja tähele panna Jumala Vaimu juhatust, siis vüime me olla kindlad, et meie elu on täis tänu ja rõõmu, täis hoidmist ja armastust. Seepärast laskem vabalt Jumala Vaimu väel endas eladaja tegutseda, ärge seadke talle ette isekuse ja kõhkluste tõkkeid.

Kuulake, mida Tema meile kõneleb, ja laulgem ikka tänu ja kiitust Temale!

Aamen