Sobiv hetk on hingata sisse, sobiv hetk on hingata välja…

Sobiv hetk on hingata sisse, sobiv hetk on hingata välja…

Suvi on aeg, kus iga inimene soovib hetkeks hinge tõmmata ja lihtsalt olla, sest ruttamisest ja tõttamisest saab ju ikkagi mingil ajahetkel meil kõikidel mõõt täis. Nõnda ongi need vendade Johansonide laulu „Hingamine“ refrääni sõnad heaks meeldetuletuseks, et inimene vajab nii sisse- kui ka väljahingamise hetke.

Nõndamoodi sätib igaüks puhkuse aega enda jaoks kõige meeldivamad tegevused, et nende läbi rõõmustada asjade üle elus, milleks ehk argirutu keskel mahti ei ole olnud. Kelle jaoks on see rõõm rannas päikese käes peesitamine, kelle jaoks koduaias näppupidi mullas asjatamine, kelle jaoks hoopiski rändamine kaugematel radadel, et avastada maailma kaugemat ilu ja võlu.

Inimene ei ole masin ja seetõttu ongi tarvilik regulaarne sisse- ja väljahingamine ehk elurütmi hoidmine, mis aitab toimida ja toimetada aastaringselt ja tulemuslikult. Sest pole ju võimalik, et inimene 11 kuud aastas rabab kui segane ja siis ühe kuuga puhkab end kõigest selle ajaga kokku kraabitud väsimuse koormast välja. Nõnda ongi meile seatud hingamispäev igasse nädalasse just selleks, et järjepidevalt oleks inimesel mahti end koguda. Ja nõndamoodi püsida rõõmus ja terve.

Nõnda võikski ehk inimest võrrelda näiteks elektripirniga, mis vajab toimimiseks õiget pinget. Kui pinge on liiga suur, põleb pirn kiirelt läbi, vahel lausa plahvatades. Kui pinge on aga liiga madal, hõõgub pirn head valgust korralikult andmata. Inimenegi nõrkeb liigse pinge all kiirelt, liigselt logeledes aga mandub. Just selle tõttu on tarvilik hoida sobilikku rütmi ja selle läbi sobilikku pinget enese elus, et kõik saaks toimida kui õlitatult. On tarvis hetki nii sisse- kui ka väljahingamiseks.

Elu tasakaalu viimine

Enese leidminegi on väga tihedalt seotud oma õige elurütmi leidmise ja tunnetamisega, et kuidas minu jaoks on kõige sobilikum ja parem toimida. Keegi ehk ongi valmis enam pingutama, et siis veidi pikemalt puhkamise hetkede üle rõõmustada. Keegi teine aga vajab hetki endaga olemiseks igapäevaselt.

Elu tihtilugu asetabki meid olukordadesse, sõltumata meie planeerimisest ja unistamisest, kus tuleb tõdeda, et nüüd tuleb küll hingata. Hingata, et koguda end ja selle läbi tajuda, millises suunas edasi rühkimine see kõige õigem tee on.

Vana testamendi Koguja raamatus kõneldakse ka, et igale asjale on määratud oma aeg. Ja kuigi me inimestena väga paljus arvame, et kõik on meie kätes, siis neid asjaolusid, mis mõjutavad ka meie meeleolusid ja arusaamisi, on tunduvalt enam, kui me esmapilgul eneste jaoks määratleda oskame. On aeg, et naerda, ja on aeg, et nutta, on aeg tööd teha ning on aeg kosuda ja ennast koguda.

Nii võikski ehk puhkamise aega mõista sissehingamise ajana, kus lubame ümbritseval end kosutada just samamoodi, kui hapnik kopsude täitudes meie organismi elujõuga rikastab. Inimene ei saa elada ainult sisse või välja hingates, vaid neid toiminguid tuleb regulaarselt ja vaheldumisi toimetada, et elujõud ja elurõõm inimeses püsiksid.

On ju isegi meie koduvalla heakorra eeskirja §11 punkt 32 sisuks see, et vähemasti mürarikkaid tegevusi, mis häirivad naabrite rahu, ei tohiks pühapäevasel päeval teha. Sest pühapäev on hingamise ja kogumise aeg ja argine müra ei tohiks seda segada.

Küllap ikka on neid, kes arvavad, et nemad võivad, ja mõtlevad enda jaoks välja ka erinevaid vabandusi selle katteks, kuid laiemas pildis mõjutab kõik see kogukonna vaimset tervist ja kultuuri, kui keegi küünitab üle reeglite ja arvab enda olema võrdsetest võrdsem. Seesama heakorra eeskiri on aga kõikide vallaelanike vaheline kokkulepe, mille järgimine loob meie elukeskkonna selliseks, kus kõik võivad end hästi tunda.

Isegi siis, kui miski või keegi meid ärritab, ongi tark mõned korrad sügavalt sisse ja välja hingata, enne kui me reageerime, sest esimese purskena välja paisatud sõnad võivad olla sellised, mida hiljem enam kinni ei püüa ja millede tagajärgede silumiseks tuleb kulutada palju aega. Sest need sõnad on olnud teravad ja haavavad, kuigi ütleja ei ole päriselt soovinud kellelegi haiget teha. See on näide väsinud ja tõredast inimesest, kes ei suuda end taltsutada.

Aga eks enese kontrollimine, oma mõtete ja sõnade üle kontrolli omamine ongi alati suur väljakutse. Aga mitte võimatu missioon. Kui inimene leiab oma elu hingamise rütmi, siis on kõik võimalik. Siis on inimene suuteline nägema ja mõistma ka teist inimest enda kõrval ning suuteline isegi head soovima ja head tegema.

Selles kõiges aga ongi oluline leida sobivaid hetki hingamiseks, sobivaid hetki, et hingata sisse, ja sobivaid, et hingata välja, ning nõnda lasta ka elul ennast kanda. Alati on elus rohkem asju ja olukordi, mida inimene tahab omada ja kogeda, kui ta tegelikult suudab. Nõnda peabki alati tegema valikuid, et liigse ihaluses üle ei pingutaks ja nõnda end ribadeks ei rabeleks.

Suvi on aeg hingamiseks, eriti siis, kui ta on ilus ja meeled saavad rõõmustatud pikkade ööde ja suvelõhnade läbi. Eks needki lõhnad on osa sissehingamisest, mis kosutavad hinge ja rõõmustavad meeli. Sobiv hetk on hingata…!