24 sept. Oleviku pinnalt tulevikku vaadates
Kirjatüki kirjutamist alustades on ees puhas valge leht ja sellele täht tähe järel sõnu ritta seades sünnib lugu. Millise mõtte aga tähed ja sõnad kokku seavad, on kirjutaja oskuste ja teadmiste tulem.
Sedagi lugu alustades tuleb tunnistada, et mõtteid on kirjutajas palju, kuid nende sõnadesse seadmine ja nendest valiku tegemine, et neid lugejale edasi ulatada, tundub omamoodi vägitükina. Aga siiski annan endast parima.
Kummalisel kombel suudavad tähed ja sõnad lisaks mõttele ja arusaamistele endas kanda tundeid, mis eriti ilmekalt tulevad esile sõnade valiku ja järjestuse läbi. Nii ongi ühe kirjamehe paberile seatud sõnad oluliselt rohkemaid inimesi puudutavad, kui mõne teise kirjutaja ritta seatud tähed.
Vaatame tulevikku
Peagi saabub kogukonnana valimispäev, mille tarvis on juba suur hulk viimsilasi oma nimed üles andnud sooviga midagi muuta või midagi teisiti teha. Selleks aga, et valijat enda poolt hääletama meelitada, on seatud ritta palju sõnu ja mõtteid, kuidas elu Viimsis edendada.
Ka valimistega seoses võib kasutada puhtalt lehelt alustamise metafoori, kuid üldjoontes teame, et päris puhtalt lehelt selles kontekstis alustamine ei ole võimalik. On ju palju otsuseid, mis on tehtud ja ellugi viidud, mille tagasipööramine on keeruline või lausa võimatu.
Seega on ainsaks võimaluseks vaatamine tulevikku oleviku pinnalt. Unistused on meil igal ühel omasugused, kuid kui õppida üheskoos unistama ja oma unistusi teistega jagama, siis saab tekkida laiem nägemine ja avaram visioon sellest, milliseks Viimsi kogukonna elu tulevik kujuneb. Unistamist aga ei saa me alustada täiesti puhtalt lehelt, vaid võime omi unistusi kasvatada pinnasel, mis meile kasutamiseks antud on.
Soovid ja unistused
Üksikisikutena on meil kindlasti omad nägemised ja arusaamised, mida me tulevikult soovime, milline on see ideaalne paik ja ümbruskond elamiseks, elupaik, kus lapsi kasvatada ja ka kunagi rahulikult vanaduspõlve veeta. Aga tõsi on, et see savine ja kivine maanurk, mis asub Tallinna ja Muuga lahe vahel meres, on piiratud ressursiga. Ja oma unistusi siin saame sättida üksnes ja ainult loodusega kooskõlas. Loodus on ju olnud ammu enne meid siin ja on kindlasti peale meidki, seega on unistamise juures oluline mõista loodusest ja keskkonnast tulenevaid tingimusi ja võimalusi. Lained kindlasti jätkavad kaldale rullumist ja tuuled puhumist, seetõttu sellisel rannapealsel on olulise tähtsusega iga puu, mis tuule eest varju pakub.
Iga hääl loeb
Igaüks teab, millist Viimsit tema tahab, aga kogukonnana peame püüdma vaadata avaramat pilti kui vaid minu krunt, minu kodutänav ja koduküla. Ja nii nagu nimetus kohalik omavalitsus ütleb, on selle kogukonna peaks ja tipuks justnimelt volikogu, mille üheskoos valime. Arvan, et siinkohal oleks aus öelda, et need, kes oma häält neil valimistel ei anna, ei oma lähema nelja aasta jooksul ka mittemingisugust õigust kellegi suunas näppu vibutada.
Kui riigi kõrgeimaks võimukandjaks on rahvas, siis täpselt samuti on see ka kohalikus omavalitsuses. Aga eelkõige on võimukandjaks rahvas, kes on valmis panustama ühisesse arengusse ja kasvamisse. Hädaldada ja näpuga näidata oskab igaüks, kuid lahendusi leida ja arenguid suunata ei suuda kahjuks kõik. Sellepärast on kogukonna arengu jaoks määrava tähtsusega see, et hääled läheksid eelkõige neile, kes targalt oskavad arenguid suunata.
Isegi noored, kes valimispäevaks on 16-aastased, saavad oma hääle anda nendele, kes pakuvad neile enim lootust liikuda helge tuleviku poole. Ja eks lapsevanematel tasub oma võsukestele seda meelde tuletada, sest kogukonna mõistlikud arengusuunad on olulised meile kõikidele. Nii võibki hääletamata jätmist määratledagi soovimatuseks kaasa rääkida kogukonna elus ja suundumustes.
Mineviku ja oleviku toel
Poliitika on omamoodi huvitav nähtus, kuid Viimsi kogukonna arenemise seisukohalt on maailmavaateline vastandumine täiesti tarbetu. Kõige keskmes on siin ju ikkagi see, milliseks kujuneb meie ühine elukeskkond lähiaastatel. Kas see areneb ja loob rõõmu või kasvatab läbi vastandumise pingeid.
Nii kutsungi sind, hea viimsilane, hästi järele mõtlema, keda valid ennast valla volikokku esindama. Kas see inimene, kelle numbri hääletussedelile kirjutad, on tegelikult ka südamega asja kallal ja soovib meie ühist elu edendada ja kas tema unistused Viimsist samastuvad sinu unistustega?
Kodukoha ja kogukonna hoidmine ja selle käekäigu eest hoolitsemine on meie igaühe tegu. Kui me hoolime ümbrusest, kus elame ja toimetame, oleme kindlasti ka õnnelikumad ja rõõmsamad. Igatsus aeg-ajalt puhtalt lehelt alustada on ju tõesti vaid metafoor, sest võimalust kõike päriselt uuesti alustada meil tegelikkuses ei ole. On mineviku tarkused ja on olevik, mille toel saame seada tuleviku sihte. Loodan väga, et ka tulevikus saavad lilled Viimsi looduses õitseda ja mesilasedki oma tööd teha, kuid selleks peame meie enda tahtmisi taltsutama ja neile elamiseks ruumi jätma.