Eluleib

Jutluse kirjakoht: Ilm 21:6-7

Need kaks salmi on osa Ilmutuse raamatu 21. peatüki lõigust, mis kannab pealkirja „Nägemus uuest taevast ja uuest maast”, ja eks see pealkiri veidikene selgitab meile ka nendes salmides kuuldut. Kuid samas omal moel kehtivad need sõnad juba praegu, sest on ju Jeesuski öelnud, et Tema on A ja O! Ja kui meie sellesse usume, siis võime olla meiegi need, kes saavad osa sellest võidust, mille Tema on saanud surma üle. Ehk siis uus taevas ja uus maa jõuavad meieni usu läbi juba nüüd.

Ongi ju tegelikult nii, et see võit on oma olemuselt midagi enamat, kui algusest otsani ulatuv, ehk siis see, et Jeesus on A ja O, on täiesti asjakohane kirjeldus, kuid Ta on tegelikult veelgi enam, sest Kõikvõimsa Jumala kehastusena on Jeesus tegelikult ühtne oma Isaga, kes on enne kõiki aegu olnud, ja on igavesti.

Nii kuulsime ju ka eelmisel pühapäeval kuidas justnimelt seda kirjatundjad Jeesusele ette heidavad, et Tema julgeb kõnelda Jumala nimel ja ütleb, et Tema on olnud enne Aabrahami ja on igavesti.

Kõikvõimsa Jumala ainusündinud Pojana on Jeesus väljapool algust ja otsa, aga kindlasti ka kõik see, mis jääb alguse ja otsa vahele. Ja usk Temasse avab igale ühele võimaluse osa saada võidust surma ja patu üle, avab tee uude taevasse ja uude maasse!

Tänase pühapäeva pealkirjaks on aga Eluleib, ja nii nagu ka evangeeliumi tekstist kuulsime ütleb just Jeesus seda, et Tema on eluleib, mis taevast alla tuleb, et inimene sellest sööks ega sureks. Ja nii saab igaüks, kes Temaga osaduses on osa sellest võidust, mille Tema meile toonud on.

Meie võimalus osa saada sellest eluleivast on kohtumine Jeesusega armulaua sakramendis, just selles leivas ja veinis võtame meie vastu Tema ihu ja verd nii nagu Tema on selle seadnud õnnistuseks igale ühele, kes usus  neid vastu võtavad. Ja nii nagu Jeesus kinnitab, siis selles avab Tema tee taevasse!

Just selle pärast on kristlase elus nii olulisel ja tähtsal kohal armulauast osa saamine, sest selle läbi tõesti leiab meie usk kinnitust ja julgustust, isegi siis, kui meie meeled kipuvad vahel midagi muud väitma, ja meid teises suunas juhtima.

Osadus Jeesuse ihus ja veres on need, mis teevad meist Tema ihuliikmed, ja Tema ihuliikmetena oleme meie liidetud selle uue taeva ja uue maaga, millest need kaks Ilmutuse raamatu salmigi meile täna kõnelevad.

Armulauas vastu võtta taevast Eluleiba on suurim õnnistus ja arm igale väetile inimhingele! See avab meie jaoks hoopis enamat, kui me seni oleme osanud tunda ja näha, ja mõista. Kuid loomulikult, selleks, et mõista, peame me ikka päris palju ja jätkuvalt vaimus kasvama, sest mõistus tahab ikka ju kõike seda, mida silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, tühiseks tembeldada.

Nii vajamegi me usku, seda nähtamatut ja samas nii olulist ühendust oma Jumalaga, sest selle läbi Tema ise suunab meie samme, ja aitab kõrvale jätta ka kõike seda, mis tahab meid Tema armust lahutada. Ja usk saab kosutust sellest samast Eluleivast, ühendusest Jumalaga!

Siis võimegi isegi siin maisuse keskel, kus kõigel on oma algus ja ots, elada usu toel ja väel nii, et märkame, et need taevas ja maa on tegelikult ka midagi palju enamat, kui see, mida me silmaga näeme, kõrvaga kuuleme, või oma käega katsuda võime. Nii nagu meie oleme väikene killukene Jumala loodust, nii on ju tegelikult ka meie maailm üks kild, küll veidi suurem killuke, kuid siiski vaid killuke Jumala kõike hõlmavast loomingust. Jumal on kõikjal ja kõiges, ja isegi selles, mis jääb väljapoole selle maisuse ja kosmose olemust. Tema on kõik!

Ja Tema on meisse igasse ühesse puhunud elavat hingeõhku, milles elutseva usu läbi võime meie hoida ühendust Tema enesega! Nii ongi ühendus Jeesusega, Tema ihu ja vere vastu võtmine armulauas see side, mis hoiab ja kasvatab meie usku, ja hoiab meie hinge, nii et igas päevas võime osas saada sellest võidust, mille Tema on andnud igale ühele, kes Temasse usub!

Jumal, kinnitab meile täna: „Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.“

Usk Temasse ongi see eluvesi, mida meie võime vastu võtta täiesti niisama, suurim raskus on vaid see, et selle vastuvõtmiseks peame me oma südame avama Temale! Vett ei ole ju võimalik kallata suletud anumasse!

Rännates oma igapäeva rände ja toimetades oma argipäeva toimetusi me muidugi ju väga sageli ei mõtle sellele, millist rolli osadus Jumalaga meie elus omab, kuid kui me oskame nägema hakata kõiki neid imesid, mida Tema lubab sündida, kui meie usume ja anname endast parima, et püüelda armastuses Temale lähemale, siis võib ka meie mõistus hakata aru saama, et kui oluline ja vajalik on see, et me saaksime igas päevas osa Jumala armust!

Öeldakse ju, et tühi kott ei seisa püsti, aga just tühi kott me oleme, kui meie ei saa osa elu leivast ja elu veest, mida Jumal usus meile kosutuseks ja väeks annab. Just sellepärast vajab iga inimhing kindlat ja selget osadust Jumalaga, et neid armuande Temalt vastu võtta, et elada siin maailmas usus ja veendumuses, et taevasest armust osa saamine on ka siin võimalik, kui meie vaid oleme valmis seda vastu võtma.

Leiba ja vett vajab inimene oma ihu toiduks, kuid täpselt samamoodi vajab inimene eluleiba ja eluvett hingetoiduks, et elada rahu ja rõõmus, ja armastuses!

Ja kuigi me inimestena sageli arvame, et töö ja tegutsemise läbi suudame me kõike paremaks muuta, siis tegelikult elu siin maailmas saab paremaks muutuda üksnes armastuse väes. Kui aga töö ja tegutsemine lämmatab armastust ja headust, siis on asi kurjast.

Just selleks on meile avatud armulaud, et vähemasti korra nädalas me võiksime taevast kosutust leida kohtumisest oma Issandaga, kuid igas päevas on vajalik Tema Sõna valgus ja usu läbi elu veest osa saamine!

Jeesus on eluleib, ja meie Issand on eluvesi, millest meie võime osa saada ilma hinnata, üksnes Temasse uskudes, Teda usaldades, ja Teda armastades.

AAMEN