30 okt. Vähem on rohkem!
Arvamusi on palju, kuid tarku lahendusi mitte!
Sõpru on palju, kuid ikka tunneb süda end üksikuna!
Kiirust on palju, kuid aega napib alati!
Raha on palju, kuid inimlikkust mitte!
Lõbu on palju, kuid rõõmu napib ka!
Mõtteid on palju, kuid tõe tunnetamist mitte!
Lampe on palju, kuid hingevalgust mitte!
Müra on palju, kuid helisid mida kuulata mitte!
Teatrit on palju, kuid elu seda vähem!
Rolle on palju, kuid inimest järjest vähem!
Seda mõttekildude rida võib jätkata vist lõpmatuseni, sest millegipärast on elu meil kiskunud kiiva. See rahu ja stabiilsus, mille poole oleme püüelnud on justkui ohus, ja nii klammerdudes oma enda arusaamiste külge, kapseldudes ja ajendatuna hirmust ütleme kurjasti ja mõtlematult välja sõnu, mis teevad kurja, teevad haiget, ja mitte ei ehita headust, vaid lammutavad seda, nii kuidas vähegi jaksavad.
Millal sa viimati vaatasid kellelegi silma ja ütlesid talle hea sõna? Või sootuks tänasid? Siiralt ja südamest?
Oleme jõudmas hingede aega, ja ehk just sellega seonduvalt tasub meil hetkeks hoogu ja pinget maha lasta ning veidi vaagida selle üle, mis on meie elus ja päevades tõeliselt oluline, mis on suurim väärtus, mille eest võiksime tänulikud olla. Meie rahvakombestikus on väga oluline koht esivanemate austamisel, ja eks ju selleks on ka hingedepäev, kus mõtleme neile, kes on juba läinud. Kuid kindlasti peaks ka hingede ajal vaatama oma enese hinge ja tegema korrastust, sest kindlasti on sinna kogunenud palju rämpsu ja mustust, mis koormavad.
Aga hing ju ikka ihkab puhtust ja selgust, ja säragi! Seda kõike võime me leida vaid siis, kui kanname oma hinge eest hästi hoolt. Ja osaliselt võib selleks olla see, et oleme tänulikud neile, kes on hoidnud seda kaunist maad, kelle kaudu meiegi oleme elu saanud, kuid kindlasti usk headusesse ja armastusse on esmatähtsad, need, mis tõeliselt aitavad meie hingel vabad olla.
Kui hing saab puhtaks, siis näeme päevades kinldasti paljut sellist, mis tegelikult on tühine, kuid ikka me oleme selles olnud oma tahtmistega. Siis võime ka mõista, et justnimelt vähem on rohkem. Mida vähem ainelist ja mõttelist meie elus ja päevades on, seda enam on meie hingel ruumi hingata ja vaimul ruumi vabalt lennata.
Ja kui meie hing on puhas ja vaim vaba, küllap siis saame tõesti aru ka sellest, kuhu me rahvana teel oleme, mille poole me tegelikult püüdlema peame!
Elu ainult protsessina on tore ja hea, kuid koos eesmägiga on sellelgi protsessil palju enamat meile pakkuda, või isegi enamat, kui meie oodata oskame.
Usk heasse ja parema võimalikusesse kannab meid edasi, selleka aga on vaja vahel kõrvale jätta kõik arvamused ja keskenduda sellele heale, mida elu meile pakub. Osakem seda näha ja sellest rõõmu tunda, ning selle eest ikka tänulikud olla!
Aitäh, et sa olemas oled!