17 dets. Iga asi omal ajal – jõulud jõudvad
Jõulud on eriline aeg, mis annab võimaluse perega koos olla, järele mõelda, mis on meile oluline ning mida tahaksime elu jooksul veel korda saata.
Inimestena maapeal elades on meie jaoks järjest enam saanud oluliseks aja mõõtmine ja aja määratlemine. Nii ongi meid alati saatmas püüd aega võimalukult efektiivselt tarvitada, et ikka rohkem tehtud saaks. Selle määratlemise ja mõõtmise käigus on teatud ajahetkedele omistatud tähendus, mis märgib nende erilisemat olemust ja võimalust mõtiskleda teemade üle, milleks argipäevas ehk mahti pole. Nii olemegi advendiajas, mille sisuks on jõuludeks valmistumine, et see suur püha võiks saabuda meile just nõnda, nagu süda igatseb ja mõte soovib. Veel enne, kui jõuluaeg lõppeb, võimegi juba kokku võta ühe aastaringi, et minna vastu uuele tuurile ümber päikese.
Valmistudes uueks aastaringiks
Nõndaviisi on inimkond pühade ringi käinud juba aastasadu. Selle juures on küll kombed muutunud ja nii mõnedki arusaamised teisenenud, kuid kese on jäänud pühadeajal ikka endiseks – headus on üle kurjast ja valgus on üle pimedusest. Nõnda ongi kogu advendi- ja jõuluaeg valmistumine uueks aastaringiks, et jätta maha kõik see, mis ei õnnestunud, ning paluda andeks puudujäägid, et uus aasta võiks tulla meie juurde uute rõõmudega.
Muutumine on elu ja kui ei toimuks mingit edenemist, manduks inimene väga kiirelt, tema mõtteteravus nüristuks ja ind elus edasi rühkida raugeks. Oluliseks osaks muutustest on aga andeks palumine, andeks andmine ja selle toel leppinutena tulevikku vaatamine. Just advendi- ja jõuluaeg annavad meile selleks võimaluse. Leppimises, pingete ja vastasseisude lahendamises seisab ju tegelikult helge tuleviku võti.
Elus on nii, et kõik, mida teel kohtame, ei pruugi väga meeldida, kuid selle juures on alati tarvis näha laiemat pilti, sest lõppkokkuvõttes on oluline, et rõõmustada võiks ikka suurem hulk inimesi kui ainult mina ja minu lähedased. Nii on jõuluaeg hea soovimise ja hea tegemise aeg. See on aeg, kus seni veel tegemata jäänud head saab ellu rakendada, et see rõõmustaks inimesi lähemast ringist väljapoolegi.
Heateod on parim investeering
Praeguses ajas võime tegelikult tõdeda, et üks rahulikuma kulgemise aeg on mööda saanud, kuid vaatamata segastele aegadele ja hirmudele, ja ehk just eriti nende tõttu, on oluline pöörata oma mõtlemist rohkem selles suunas, mis on minu panus kogu inimkonna heaks. Head saame igaüks teha omal moel ja hea tegemine ei ole üldse mitte kulukas ettevõtmine. Inimsuhete osas on hea tegemine parimaks investeeringuks, sest see tasub end saja- ja ehk parematel juhtudel isegi tuhandekordselt ära, kui kogeme hiljem ise hoolimist ja sõbralikkust.
Vastandumine on kurjast, see on ilmselge tööriist selleks, et inimesi tigedaks ajada, lükata neid nii kaugele, et teistele tehakse haiget. Selleski on oluline näha avaramat pilti kui mina, minu perekond ja külarahvas. Kõikidest vastasseisudest aitab välja üksnes arutelu ja ühine lahenduste otsimine ja läbikaalumine. Tõsi, see võib olla ajamahukas ettevõtmine, kuid on kindlasti seda väärt. Samas on olukordasid, kus ei ole võimalik võtta aega pikemaks aruteluks ja siis tuleb usaldada asjatundjaid. Nii paistabki siinkohal välja vastastikuse usalduse ja vastastikuse austamise olulisus heatahtlikkuse ja hea soovimise kõrval, mis aitab meie kõikide elul edeneda.
Võtame hoo maha
Jõuluaeg on rahu- ja rõõmuaeg, selleks on oluline valmistuda, sest argirütmis tõtates me üldjuhul ei suuda rahu ja rõõmu olemust tervenisti mõista. Kui südames on rahu, siis loomulikult õnnestub ka tõttamine paremini ja meeledki on rõõmsamad. Selleks aga, et peale suurt segadust ja rööprähklemist neid taas leida, on tarvis võtta hoog maha ja hingata.
Ilmselgelt on hingedes valguse igatsus, sest miks muidu juba hingedepäevast mõnel pool kuused tuledes säravad ja kaunistused silma rõõmustavad. Aga siiski, ootamise varasem alustamine ei too pühi meile varem kohale.
Jõuluevangeeliumis on salm: „Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.“ (Lk 2:6) Igal asjal on oma aeg. Maarja ja Joosep pidid ette võtma riskantse rännaku Petlemma, et nende laps justnimelt selles linnas ilmavalgust näeks. Sest nõnda olid prohvetid kuulutanud, et selles linnas sünnib Päästja. Nad ohverdasid oma enese heaolu ehk täpselt teadmatagi miks, kuid nad usaldasid jumalat. Nüüd juba paar tuhat aastat on kogu maailm tähistanud nende poja sündimise päeva headuse, rõõmu ja armastuse pühana.
Hea tegemiseks ei ole tarvis heategude festivali välja kuulutada, vaid seda teha saame eelkõige siis, kui oleme valmis andma oma panuse selleks, et teistel oleks parem. Iga heategu, ka kõige pisem sõbralik soov või hea sõna on need, mis soojendavad inimeste meeli ja südant. Vahel on selleks ka keele hammaste taga hoidmine või mõne kitsaskoha tähelepanuta jätmine.
Soovin teile, head viimsilased, rahulisi ja rõõmsaid jõule! Soovin, et selles ajas oleks meil hingesoojust, mida vormida heaks, mis puudutab ligimeste südameid ja rõõmustab neid. Aeg on head teha ja aeg on armastada ning kasvatada sellest enesele harjumus, millega uude aastasse minna.