On seal keegi?

Teadlaste enneolematud avastused gravitatsioo- nilainete olemasolu osas, inimese mõttemaail- ma kasvamine, looduses ja maailmas toimuv – kõik need on näiteks ja märgid sellest, kui vähe me tegelikult inimmõistusega saame maailma, universumeid ja nende olemust mõõta ja mõista.

Igal pool on eluvägi, mis kannab ka inimest, kes sellesse usub.

Aastatuhandeid on seda, mis jääb inimmõistuse ja -mõist- mise piiridest väljapoole, koondatud nimetaja alla usku- mised või ka hilisemal ajal religioonid. Nii on erinevates maailma nurkades kujunenud need omasoodu ja nüüdsel ajal neid kõrvutades, võrreldes võime näha erinevusi, kuid samas ka väga palju sarnasusi.

Uskumistes ju keskendutakse ikka selle austamisele, mis on suurem, mis juhib ja korraldab nii mõndagi ka meie elus ja maailmas. On see siis vägi, vaim või jõud, paljudes religioonides nimetatakse teda jumalaks. Mõned on talle lausa erinevaid nimesid välja mõelnud, ja siis pöörduvad ikka taas ja taas palvetes tema poole.

Nii et sellest loogilist järeldust tehes võib öelda, et tõe- poolest on seal keegi, sest on ju niivõrd palju uskujaid, kes tema olemasolus on veendunud, kelle eludes on palved ja usk palju head teinud.

Albert Einstein ütles juba 100 aastat tagasi, et tõenäo- liselt on gravitatsioonilained olemas, kuid läks kogunisti sajand enne, kui inimene suutis seda teooriat kinnitada ja suutis mõõta seni mõõtmatuna olnud suurust. Kuid see, et neid mõõdetud ei olnud, ei tähendanud ju, et neid olemas ei oleks.

Mõtlemise ja mõistusega ei suuda ka paljud inimesed mõõta ja tõestada jumala olemasolu, kuid samas on teised, kes temasse usuvad ja mõni paneb lausa kogu oma lootuse sellele, et jumal aitab.

Inimeses on eluvägi, mis muudab luud ja liha elavaks inimeseks, kes hingab, kes tunneb, kes mõtleb, kes hoolib ja armastab. Teaduslike meetoditega on keeruline tõestada armastuse olemust, kuid südamega selle tundmine, selles- se uskumine ei ole võimatu – selleks tuleb vaid uskuda.

Nii võib ka sellele küsimusele vastata: kindlasti on seal keegi, seal ja siin ja igal pool on eluvägi, mis kannab ka inimest, kes sellesse usub. Olgu ta siis Jumal, Allah või Jahve või mõni veel peenem nimetus – tema tahe on kõike hoida ja juhatada igat üksikut inimest, et inimese südames valitseks rahu ja meeledki võiksid rõõmsad olla.

1. märtsil alustab EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kevadine leerikool, kus saame üheskoos mõtiskleda usku- mise ja uskumuste üle, saame tutvuda kristluse ja krist- laseks olemise kommetega, sellega, mis on olnud väga pikalt meie esivanemate uskumise ja elu keskmeks.

Mikk Leedjärv
EELK Viimsi Püha Jaakobi kiriku vaimulik