10 märts Kuidas saada ristiinimeseks?
Mõiste ristiinimene üldjoontes koondab endas inimesi, kes on ristitud ja seejuures ka teavad, mida ristimine ja enda religioossete arusaamiste ja veendumuste väljendamine tähendab. Ehk siis see mõiste määratleb kristluse järgijaid, sest on ju rist kristluse sümbol.
Tänapäeva maailmas on see mõiste küll tahaplaanile jäänud, kuid veel umbes sadakond aastat tagasi ka meie maal oli vähe neid, kes selle mõiste alla ei mahtunud. Ja kuigi ka meie tänapäevased arusaamised enamuses on kristliku taustaga, siis mida sekulaarsem on ühiskond, seda vähem on selles inimesi, kes üldse oma religioosset eelistust, oma usku ja veendumust teadlikult väljendada julgevad ja oskavad.
Ristiinimeseks saamine aga on olnud läbi aegade ühetaoline, inimesel tuleb lasta end ristida ja täiskasvanu ikka jõudes läbida õpetuse saamise osa, et tundma õppida kristluse olemuse aluseid, ja selle toel jõuda oma enda veendumuste määratlemise ja tunnistamiseni. Üldisest usust peaks selle käigus saama minu usk ja veendumus. Nii on see jätkuvalt, et kristlikes kirikutes jagatakse teadmisi uskumise ja religioossuse tundma õppimiseks siis, kui inimene selleks valmis on. Seega on leerikooli oodatud inimesed alates 15-eluaastast, ja ülemist vanusepiiri selles ei ole. Minul on olnud näiteks juhtum, kus inimene sai leeritatud täpselt 80 aastat peale seda, kui ta oli ristitud.
Kindlasti on ka neid inimesi, kes on vaid ristitud, näiteks lapsena, kuid leerikooli ei ole läbinud ja seetõttu on ka neil enese uskumise ja arusaamiste määratlemine keerukas, sest ega Jumala tegude mõistmiseks on ju ikkagi tarvis meil neid eneste jaoks mõtestada. Tõsi, tänapäeva infost küllastunud maailmas kindlasti leiab ka avatult kõike infot ja materjali, mille läbi saab oma veendumusi kujundada, kuid alles on ka traditsioonilised meetodid, et jagada ikka inimeselt inimesele neid arusaamisi ja õpetusi, mis on inimesi juba läbi aasta tuhandete elus toetanud ja juhatanud.
Paljus ju kogu lääne maailma eetika arusaamised omavad kristliku tausta, sest suur sekulariseerumine on toimunud viimaste aastasadade jooksul, ja sellega on kaasnenud ka nähtus, kus inimesed vajavad endiselt juhtlõngu selleks, et elus ja teiste inimestega hästi toime tulla. Enne seda on kõik tänapäeval eetika ja moraali valdkonda paigutuv olnud osa religioossusest. Selles näemegi, et isegi siis, kui inimene ei pea oluliseks, et tal oleks veendumused määratletud ja väärtusruum paigas, siis suhted ja ühiskond esitavad selles osas meile ikka väljakutseid. Ning nendega toime tulemiseks on hea, kui me suudame inimestena mõista elu olemust ja veidikenegi aru saada sellest, kes me inimestena üldse oleme.
Leerikool Viimsi koguduses on seega osa luterlikust traditsioonist ja võimalus kõikidele nendele, kellel on huvi ja soovi heita elule ehk avaramat pilku, kui seda meie üpriski kitsaks kujunenud arusaamiste hulk argipäevas on. Sest uskumine annab elule palju lisa mõõtmeid ja tutvustab paljusid arusaamisi, milleni lihtsat loogilist mõtlemist kasutades on vahel päris keerukas jõuda. Aasta tuhandete jooksul kogunenud elutarkus ja Jumala ilmutatud tõed on need, mis ristiinimesi nende elus ja päevades saadavad ja toetavad.
See võimalus tundma õppida elu olemust enam on aga avatud kõikidele. Ka neile, kes ei ole lapsena ristitud, sest ega ristimise puhul ei olegi mitte mingit vanuselist määratlust. Last võib ristida vahetult peale sündi või eluõhtusse jõudnut veel enne, kui tuleb maisusest minna. Ristimise juurde käib aga alati Jumala tõotus, et Tema ise on elus aitamas ja toetamas neid, kes ristimises võtavad vastu kutse elada maailmas ristiinimesena.
Selliselt ongi leerikool, mis meie koguduses toimub kahel korral aastas, kevadel ja sügisel võimaluseks neile, kes soovivad oma ellu tuua maisuse vaate kõrvale ka igavikulist mõõtu, ning avardada oma mõtlemist ja arusaamist. Samas on leerikool alati sissejuhatuseks vaid, sest ristiinimestena on meil kasvamise võimalust palju kogu elu vältel. Leeritamise tulemusena saab inimesest täieõiguslik koguduse liige, kellele on avatud võimalus oma last ristida või kellegi teise lapsele ristivanemaks saada, sest lapsi ristitakse vanemate ja ristivanemate usu peale. Nõnda samuti on avatud siis võimalus abielu laulatamiseks. Ning loomulikult ka õigus osa saada armulaua sakramendist.
Kõike seda olulist ja head aga, mida uskumine meile ellu kingib, on väga keeruline mahutada nendesse sõnadesse siia lehe veergudele. Seepärast on oodatud kõik, kellel huvi osa võtma leerikoolist, et seal juba süvenenumalt nendele teemadele mõelda ja nende üle üheskoos arutledes neid enese jaoks avastada ja mõtestada.
Religioon on suuresti aegade jooksul kujunenud arusaamiste ja toimingute kogum, ja seda tundma õppida on kindlasti silmi avav. Ja vahel isegi südant avav nõnda, et me hakkamegi elu nägema hoopis uues ja rõõmsamas valguses. Nii võikski ehk isegi öelda, et ilma oma uskumisi ja veendumusi tundma õppimata ja määratlemata kobab inimene pimeduses. Neid tundma õppides aga astub valgusesse.
Usun, et iga inimene on elus kogenud nn „Ahhaaa“ olukorda, kus me avastame enese jaoks midagi seni meie arusaamiste eest peidus olnut. Sellised hetked rõõmustavad meid ja aitavad uute vaatenurkade ja arusaamiste läbi avastada elu ja enda kohta elus ning maailmas paremini mõista. Sellised hetked ongi hämarusest või lausa pimedusest valguse kätte astumised, kus kogeme elu tõelisi värve ja loodu ilu, mida enne nina norgus ja pilk maas ilma halluses käies ei osanud kuidagi näha ja tähele panna.