24 veebr. Kodu maa
Maid on maailmas erinevaid, kuid iga inimese jaoks on ikka ja alati mõni paik, kus ennast hästi ja koduselt võib tunda. Meie eestlaste jaoks on selleks meie kallis Eestimaa. See on maa, kus on meie kodud, see on maa, mis on meile armas.
Vabariigi aastapäevaga seoses on põhjust mõelda taas meie ootustest ja lootustest. Seda päeva on ehk natuke vale nimetada meie kodumaa sünnipäevaks, sest eestlaste kodud on olnud sellel maal palju aegu enne, kui meie oma riik tekkis, see on olnud juba mitmeid tuhandeid aastaid eestlaste kodude maaks, sõltumata sellest, milline on olnud võim, kes on tahtnud nende kodude üle valitseda.
Vabas riigis aga on võim meie endi käes, me saame olla peremehed oma kodus. Kuidas meie aga seda oskame hoida? Kuidas me oskame seda võimalust kasutada selleks, et Eestimaa õitseks ja oleks meie kodu, et raha ei oleks see, mis meid sellelt maalt eemale viib?
Nii nagu ikka saame me paljudest asjadest paremini aru siis, kui me oleme eemal, kui me vaatame asi mingi uue nurga alt. Minu eemalolek kodust kestab hetkel pool aastat, millest pool on möödas, teine pool alles ees, kuid selle esimese poole jooksul on minus selgeks saanud see, kui oluline on minu jaoks elamine Eestimaal, sellel maal, kus on minu kodu.
Olen üles kasvanud väikeses külas Läänemaal, kus minu vanemad olid sisse rändajad, sealt Tallinnasse ülikooli läinud ja niimoodi rännanud mööda Eestimaad. Kolm ja pool aastat tagasi, kui mu tee mind Viimsisse tõi, ei osanud ma küll arvata, et see koht mulle nii armsaks saab. Aga nüüd siit teiselt poolt maailma vaadates võin öelda, et Viimsi on minu kodu, mis ootab mind, või õigemini kuhu naasmist mina ootan.
Ja just sellest olen ma mõistnud, kui oluline on kodu ja see maa, kus kodu asub. Seal on kõik nii tuttav ja kodune, loodus on tuttav ja maa on tasane, ilm on vahel soe ja vahel külm, kuid need asjad selle maa just võluvaks teevad.
Ega vähemtähtsad ei ole ka inimesed. Need toredad kaaslased, kellega koos oma elu kodumaal korraldada. Kuid kallid Eestimaa inimesed, märgakem teisi enda kõrval! Ja ma saan aru, et edu on üks tore asi, kuid kui see saavutada teistest mitte hoolimisega, siis võib see jääda üürikeseks. Seepärast on oluline, et me püüdleme edasi üheskoos ja ühiste eesmärkide nimel, hoiame kokku ja toetame üksteist, vaid nii saame olla me hea pererahvas oma kodus.
Tundkem rõõmu Vabariigi aastapäeval Eestimaast ja eestlaseks olemisest, sest see on imeline ja suur kingitus meile. See et meie nii väikese rahvana võime ise omal maal enda elu korraldada on suur võimalus meile, näidata ka muule maailmale, et me oleme tublid ja toimekad, armastame oma maad ja elu, mis meil seal on.
Ja lõpetuseks, mõelgem J. F. Kennedy sõnadele: “Ärge mõelge, mida riik saab teha teie heaks, vaid mõelge, mida teie saate teha riigi heaks!”
Head Vabariigi aastapäeva!