Ennustused ja usk

Mida tähed ennustavad? Eks ikka kõike seda, mida inimene oma mõistusega uskuda soovib. Või noh, eks mõistusega võibki uskuda igasuguseid asju, kasvõi seda, et kivi teeb inimese õnnelikuks või et maa on lapik.

Mida kõike ka tähed, kivid või maakera kuju teooriad meile ei kõnele, siis üks on kindel: inimese mõistuse toel ja jõul ei olegi mitte kunagi mõistetav kogu loodu täiuslikkus, selle imelisus ja maht.

Aga millegipärast on inimesel ikka kange tahtmine kõike mõistusega uskuda, ja no kui veel keegi astroloogiks või muuks posijaks nimetav inimene, keda ikka ju targaks peetakse, neid vildakaid mõtlemisi omalt poolt kinnitab, miks siis uskuma ei peaks. Aga nagu näha, siis inimese mõistus on väga manipuleeritav ja nii pole ime, et näiteksühe elufilosoofi kummalised targutused on pea 150 aastatinimkonda hullutanud mõttega, et võrdsus on võimalik. Küll on selle nimel püütud hävitada rahvaid ja kõike jõuga enda kasuks pöörata, sest soov võrdne olla, või tegelikult ju võrdsemast võrdsem, on nii suur.

Loomulikult mõjutab meid kõik see, mis on meie ümber, ja seegi, mida meie ümber olijad mõtlevad. Kuid eelkõige mõjutab see meie mõtlemist, millel tegelikult ju uskumisega on väga vähe ühist. Uskumine on midagi palju enamat, kui mõistuse loogilisi jadasid järgida.

Aga kui püüda uskuda mõistusega, siis just selline see seis olema saab nagu kirjeldatud.

Nii võivad paljud pettuda tähetargas, kes osutub õnnetuks vanameheks. Või kividesse uskumine võib osutuda pelgaks äriks, sest rumalatelt tulebki ju raha ära võtta. Muide, meditsiinis nimetatakse sellist asja platseeboefektiks ehk siis tegelikult inimeses mõtte jõul toimuvateks muutusteks.

Meie mõtted mõjutavad meid. Veelgi enam mõjutab meid usk, sest usk mõjutab ka meie mõtlemist, kui me oleme leidnud oma südames usu. Mõjutab ka siis, kui paik, kus usk meie südames asuma peaks, on tühi. Inimestena oleme me tervik – meil on ihu, meil on vaim, meil on hing. Inimestena saame me toimida siis, kui need kõik koos hästi ja tasakaalus toimivad.

Nii ei saa hinge tühjust asendada mõtlemise täiusega või ihu lõputu treenimisega. Hetkeks näivad need justkui aitavat, kuid pikemas vaates tasakaalutus aina süveneb.

Kui tänapäeva inimene arvab, et milleks mulle usk, piisab mõtlemisvõimest küll, siis juba 500 aasta eest tõdes reformaator Martin Luther, et filosoofide teosed tulekskõik põletada, sest need on nii vildakad oma arusaamistes ja juhivad inimkonda hukatusse. Õigetele järeldustele saab inimese mõistus jõuda üksnes usu toel!

Aga ikkagi on inimene kinni oma võimes mõelda ja püüab uskuda mõtlemise läbi. Nii näemegi me, kuivõrd manipuleeritavad ja mõjutatavad inimesed on. Sest ainsale, mille toel tõeliselt uskuda on võimalik, sellest hoidutakse, seda põlatakse.

Usu tühimiku inimeses saab täita üksnes Jumal, Looja ise, ja seda siis, kui inimene avab ennast Temale. Mõni taipab seda varem, mõni hiljem, kuid loodetavasti mitte keegi liiga hilja, sest sellest sõltub see, mis saab meie hingest, kui aeg siin maisuses täis saab. Usk on side Loojaga, ühendus, mille läbi inimene võib tunda ja kogeda palju enamat, kui mõistuse toel võimalik on. Usk muudab inimest, usk muudab inimese armastusevõimeliseks. Nii ütleb ka Jeesus: „Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad!“ (Jh 20:29)

Usk ei ole manipulatsioon, usk on Looja and inimesele, et leida mõtterägastikus ja jadades ning maisuses tee, milles on rahu ja rõõm, headus ja armastus üheskoos.