Jeesus äratab usule!

Jutluse kirjakoht: Hb 11:1–10  

On ju usk ikka ja alati üheks müstiliseks saatjaks inimese teel, sest kuigi me võime olla ühel hetkel oma usus täiesti kindlad, võib sellele järgneda hetk, kus me taganeme, sest kõik teised arvavad teisiti.

Ehk on see see viga, et me püüame usku seletada oma mõistusega, kuid tegelikkuses on ju seda pea võimatu teha, sest usk on midagi palju enamat, kui meie mõistus haarata suudab. See on see inimesekeskne maailm, mis püüab kõike nii võtta, kuid kui vaadata ka neid näiteid, mida meile Piiblist täna kõneldi, siis tõeline usk on midagi sellist, mis ei sõltu mitte ühegi teise inimese arvamusest, poolehoiust või vastuseisust, sest usk on Jumala and, mille Tema inimese sisse elama asetab.

Nii ei ole mingit põhjust alustada väitlust teemal usu võimalikuse üle või argumenteeritult tõestada, milline kellegi usk on, sest usk on isiklik, usk on subjektiivne ja inimese ning Jumala vaheline. Aga siiski see mõtlemise keskne inimene püüab leida argumente selleks, et uskuda, et kas see on temale ikka kasulik ja kui palju ta sellesse panustama peab. Kuid see suund ei vii kaugele, sest selline uskumine on sageli liiga piiratud ja pime.

Jeesus äratab usule! – see on võimas loosung, mille alla saavad koonduda kõik need, kes tõepoolest kogu südamest usuvad, armastava Jumalat ja armastavad ligimesi. Kui Paulus ütleb, et usk on loodetava tõelisus ja nähtamatute asjade tõendus, siis eks neid väiteidki ole keeruline mõista. On ju ikka nii, et meie asetame kõike aja joonele, ja nii ka mõiste “loodetava” oleks just kaugemale vaatav, tulevikku suunatud ja “tõelisus” seejuures ikka see, mis on siin ja praegu, seega on selles liidetud tulev ja olev. Keeruline on mõista neid nähtamatuid asju, kui usk on tõenduseks kõigest nähtamatust.

Inimene on püüdnud päris pikka aega leida võimalust asju nähtamatuks muuta, kuid seni asjatult. Jah, muinasjuttudes on nähtamatuks muutvad mantlid ja muud agregaadid, kuid reaalsuses on ikka nii, et suudame vaid tõestada seda, mida näeme. Kuid Jeesus ütleb ju ka, et õndsad on need, kes ei näe, aga usuvad! Nii olemegi me sageli dilemma ees, kas uskuda või mitte. Jah, kui me usume mõne teise inimese juttu, siis võime uskuda, kuid kui meie usaldust petetakse, siis oleme pettunud ja tigedad. Kuid kui vaadata seda, mida on Jeesus kõnelnud, siis tuleb tunnistada, et kõik küll sellest ei ole veel täitunud, kuid see, mis on täitunud, on nii nagu Jeesus kõneles. Seega võime me usukuda, et kõik muugi sünnib nii kuis Jeesus õpetanud.

Meil ei ole ju mitte mingisugust põhjust tegelikult mitte uskuda. Ja kui meil on iniemstena süda õige kohapeal, siis on selles kindlasti olemas ka usk, mille Jumal meid luues on sinna elama pannud, ja see usk teeb meid tõeliselt elavaks, seda usku elavdab ja äratab elule just meie Päästja ja Õnnistegija Jeesus.

See, kui kogeme Jumala armu ja juhtimist, ei tohi meid laisaks muuta, sest me peame ikka ja alati tegelema oma usutule hoidmisega, sest kui me kaotame osaduse Jumalaga, siis on kerge ka sel usutulel meie südames hääbuda. Nii peamegi ikka taotlema Jumala ligiolu, avama end Jeesusele, vaid siis on meis elav ja tõeline usk. Me peame elama tõelisuseks Jumalalt saadud armastuse andi igas päevas ja hetkes. Ja kui meie ümber leidub neid, kes püüavad meid mõnele muule teele tõmmata, siis kui meil on tugev usk ja usaldus Jumala vastu, siis me püsime!

Usu ja armastuse viljade kogemine on see, mis kinnitab meie ühendust Loojaga, see ongi see tuleviku kogemine olevikus. See on Taevase armu kogemine siin maapeal rännates. Selleks on vaja vaid püsivat ühendust Jumalaga. Ei Aabel, Eenok, Noa, Aabraham ega Jaakob poleks olnud need, kui Jumal ei oleks olnud nendega, nende usku kinnitanud ja kasvatanud. Nemad usaldasid oma Jumalat täielikult ja uskusid, et Jumal teab, mida Jumal teeb. Ja selles osas ei ole mitte midagi muutunud, Jumal endiselt annab meie päevadesse kõik tarviliku ning juhatab, suunab ja julgustab minema õiges suunas.

Jeesuses on tõelisuseks saanud Jumala armastus, mille läbi ta maailma lõi, kuid mis jäi varjule paljude silmade eest. Kuid Jeesus tuli maailma ja näitas igaleühele, kes usub, et Jumal ei ole kuri ja karistav Isa, vaid hoopis armuline ja halastaja Isa, inimesel on vaja vaid ära tunda oma südames usu läbi see, mis on Jumalale meelepärane, mis on Jumala plaan meiega. Siis võime näha ja kogeda ja tunda, et elu Jumala lapsena siin maailmas on imeline ja ilus, isegi vaatamata katsumustele ja koormatele.

Kui Paulus kõneleb meile usu tõelisusest oma esivanemate tunnistuse põhjal, siis tegelikkuses on meie igaühegi elus väga palju seda, mis tõendab Jumala ligiolu, sageli me vaid ei oska seda näha ja selliselt mõista

Need sõnad, mida Paulus üleb meile käesoleva kirjakoha 3. salmis: “Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav,” siis just see on tõestus, mida me ju tegelikult vajame. Kui meil on usku, siis me mõistame, et Jumal on üle kõige!

Mu head, olgu meil ikka elavat usku Kolmainu Jumalasse, Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse, nii võime meiegi näha elavat usku oma päevades.

Olgu Jumala arm ikka meiega, et seda mõistame!

AAMEN