07 veebr. Vastlad ja tuhkapäev
Vastla- ja tuhkapäev on tandem, mis on väga pikka aega üheskoos läbi ajaloo purjetanud. Vastalapäeva trall ja möll saab tuhkapäeva alandlikkuses hoopis uue ilme, nende kaks päeva on sarnased, kuid samas on nende vahel murrang, mis neid lahutab.
Kui küsida, millal algab paastuaeg, siis päris paljud inimesed teavad, et see on 40 päeva enne ülestõusmispüha, kuid päevaliselt millegipärast seda väga ei osata määratleda. Kuid nii see on, et paastuaeg algab justnimelt tuhkapäevaga ja vastlapäev on olnud viimaseid möllu ja lõbustuste päevi enne mõtlikuse ja enesesse vaatamise aega. Ja kui hakata arvutama ning päevi lugema ülestõusmispühast ette poole, siis on kimbatus suur, sest tuhkapäeva ja ülestõusmispüha vahele jääb palju rohkem päevi, kui 40. Sellele on aga olemas ka seletus, nimelt paastuaja sisse ei loeta pühapäevasid, sest pühapäevad on niikuinii paastumiseks mõeldud. Nii ongi igal aastal 40 päeva enne ülestõusmispüha, pluss pühapäevad, tuhkapäev, kus vana kombe kohaselt on enesele tuhka pähe raputatud ja tunnistatud oma patusust.
Tänapäevaks on mõiste paast aga omandanud sootuks uue tähenduse, ja seepärast iga inimene paastub millal soovib ja kuidas soovib, sest suuresti pannakse võrdusmärk paastumise ja dieedi vahele.
Paastumine on aga oma olemuselt olnud midagi enamat, kui lihtsalt kontrollitud toitumine. Jah, selle juurde on kuulunud ka teatavatest söögiainetest loobumine, kuid eelkõige on paastumise sisu enese vaimse poolega tegelemine ja selles tasakaalu leidmine. Laiemalt vaadates on paastumine vajalik, et leida kooskõla oma vaimu, hinge ja ihu toimimises. Nii on selleks palju ja väga erinevaid võimalus, kuidas toimida tõesti nii, nagu inimene toimima peab.
Tuhkapäev paastuaja esimese päevana on selleks, et inimene alustades enese läbikatsumist tunnistaks, et ikka ja alati on asju, mida oma elus võiks ja saaks paremini teha. Mitte ainult vastlatralli ajal tehtud koerusi, vaid kõike, mis on aasta jooksul elus juhtunud. On ju ikka seda, mida tagantjärele tark olles sooviks teisiti teha, kuid möödunut muuta ei saa. Meie võimalus on sellest vaid õppida ja edaspidi parem olla.
Seega nende kahe päeva vahel on suur murrang, vastlapäev on täis tralli ja lõbu ning tuhkapäev on alandlikkuse ja mõtisklemise päev, ja suurema iseendasse vaatamise, paatuaja algus.
Elus on nii, et inimene vajab nii rõõmu, kui mõtlikumaid hetki, ja kui vahel vaadata iseendasse, tegelda seal kõige korrastamisega, siis rõõm saabuvast kevadest võib olla palju suurem ja ehedam, kui ilma selleta. Piibliski öeldakse, et igale asjale on oma aeg, ja nii on igas aastas aeg vastlapäevaks, aeg tuhkapäevaks ja aeg paastumiseks, et korrastada iseend. Ja nii ongi peagi taas laual vastlasupp ja –kuklid ning seejärel tuhkapäev.
Rõõmu vastlaks ja väge enesesse vaadata ning paremaks saada!